Kas järelkasvu kasvatatakse või oodatakse, et keegi lihtsalt „ilmub“? Targad organisatsioonid loovad tulevastele juhtidele võimaluse juhtkonna mõtteviisi mõtestada, harjutada strateegilist arutelu ja kasvatada X-faktorit – seda seletamatut omadust, mis teeb juhist liidri.  

Naisjuhte jagub keskastmes, aga tipus jääb neid harvemaks. Põhjuseid on mitu, kuid muutust saab tuua vaid teadliku võimestamisega. Juhtkonna laud ei ole valmis pink – see areneb pidevalt, vajades võrdselt mees- ja naisjuhtide panust. Tippjuhtkonnas olemine on eelkõige vastutus, mitte ainult au. See eeldab strateegilise mõtlemise kõrval ka empaatiat ja oskust taluda üksindust. See on roll, mida tuleb kanda teadlikult ja inimeseks jäädes.

Regulaarne ja siiras tunnustus suurendab töötajate motivatsiooni ja rahulolu. Juht peaks looma süsteemi, kus saavutusi märgatakse ja tähistatakse.

See võib hõlmata nii formaalseid tunnustusprogramme kui ka igapäevast positiivset tagasisidet.

Tunnustuse kaudu tunnevad töötajad, et nende panust hinnatakse, mis omakorda suurendab nende pühendumust ja motivatsiooni.​

Kaasaja inimese eluiga on pikem kui eales varem.

Kiirelt arenenud tehnoloogia on loonud meile suurepäraseid lahendusi elukestvaks õppeks ja arenguks.

Me räägime täiskasvanuõppe paradigma muutusest ja sellest, et inimene õpib kuni elab.

Olen kasvanud sekretärist personalijuhiks ning mäletan hästi, kuidas rolli muutusega muutus ka suhtumine minu meeskonnas. Kui sekretärina sai jagada rohkem usalduslikke teemasid, siis personalijuhina see enam võimalik ei olnud. Personalijuhi tööga käib kaasas teatav aura, mis võib olla aeg-ajalt ebamugav nii töötajatele kui ka tegevjuhtkonnale. Seda on tunnetanud ilmselt enamus personalijuhte.

Vaimse tervise probleeme ei aita lahendada üksnes nende teadvustamine ja teraapias käimine, vaid organism lihtsalt vajab kasvanud stressi ja suurema pingutuse tõttu rohkem puhkust.

Eesti on maailmas oma aastase tööajanormi, ligikaudu 2000 töötunniga 12. kohal, jättes seljataha isegi palju töötava Jaapani (1611 töötundi aastas), rääkimata Lätist (1548), Soomest (1499) ja Rootsist (1435).

Ehk ei olekski 35 kalendripäeva puhkust kurjast, sest paljudes Euroopa riikides see nii on. Muutuma peaks kas meie puhkusearvestus või lisanduma riiklikke vabu päevi.  

Oleks ehk aeg, et ka meie võiksime endale lubada rohkem ühiseid traditsioone ja nende ühiskonnana tähistamist. Traditsioonidel on lisaks puhkamisele õnnestav ja liitev toime.

Eesti töötajaskond vananeb, kuid soovib tööl käia. Esimest korda ajaloos on tööturul korraga viis põlvkonda ja varsti lisandub kuueski. Meeskondades võib vanusevahe ulatuda 60 aastani.

Töötajate potentsiaali maksimaalne rakendamine eeldab paindlikkust. Töökohtadel, kus on vaja loovust, innovatsiooni ja uusi ideid, on efektiivsem keskenduda inimese parimatele võimekustele, mitte ainult ametijuhendile. 

Minult küsitakse tihti, kuidas tuvastada inimeste potentsiaali ja suunata nad seda rakendama. Vastus on lihtne: investeeri inimeste arengusse ning loo keskkond, mis toetab õppimist ja eneseteostust.

Alates 2024. aasta suvest alustasin tööd juhtimiskoolitaja, coachi, karjääricoachi, konsultandi ja keraamikuna PintDali (tegelikult küll PintDaly Consulting OÜ) nime all.

Töörütm on jäänud enam-vähem samaks, aga teen nüüd oma asja. Annan sel moel nüüd teistele organisatsioonidele edasi kogunenud praktikaid. 

Teen tööd üle Eesti ja ka mõnes teises lähiriigis, kuhu ma siis vajadusel sõidan koolitusi ja konsultatsioone läbi viima.

Milline tööandja vaidleks vastu sellele, et motiveeritud töötaja on suur õnn ja vedamine? Kuid kas see on ikka ainult ootamatult ja juhuslikult tabanud lotovõit või on selle taga organisatsiooni ja juhi ühine pingutus?

Puhkus on see, mida me alati ootame ja mille lõppu me enamasti juba puhkuse poole peale jõudes kartma hakkame. Kuidas aga puhkust hästi planeerida, veeta ning mõtestada?

Sel korral on EBSi Hommikukohvi teemadeks puhkus ja puhkamine. Kaasa teevad psühholoog Minna Sild (Peaasi.ee) ja juhtimiskonsultant, coach ja mentor Ülle Pind. Vestlust modereerib Marko Rillo, EBSi MBA programmide ja ülikoolide partnerluse juht.

„Olen hingelt eestvedaja ja armastan personalijuhtimise valdkonda. See on olnud minu kirg viimased 26 aastat,“ tutvustab Ülle Pind end algatuseks, lisades: „Personalijuhi roll tõi mind ka 20 aastat tagasi tippjuhtkonna laua taha ja ka seda rolli olen ma väga nautinud. See on päris pikk aeg ühe inimese elukaarel. Tundus õige hetk, et oma tööelus teha muudatus, mis võimaldab ka isiklikku elu veidi ka teistmoodi elada.”